Mis on suhkruhaigus? PDF Prindi Saada link

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. Suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ning see on vajalik toitainete omastamiseks.

Diabeedi puhul eristatakse 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Esimest tüüpi (insuliinsõltuv) suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi (insuliinsõltumatu) diabeet on põhiliselt vanemaealiste haigus.

Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning just selleks on oluline ka oma veresuhkrutaset pievalt kontrollida. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l.

Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu muutused ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi.

Diabeeti ehk suhkruhaigust saab  jaotada kahte põhilisse gruppi. Enim levinud on  1. ja 2. tüübi diabeet  ja vähemlevinud gestatsioonidiabeet  ning teised suhkrutõve tüübid (pakreatogenne diabeet, steroiddiabeet, MODY, jt).

Esimese tüübi diabeet tekib sageli noorte alla 35 aastastel inimestel. Täiskasvanueas diagnoositud suhkruhaigetest põeb 1. tüübi diabeeti10-15%.

1.tüübi suhkrutõbi algab äkki ja on autoimmuunse geneesiga ning ennetada seda paraku ei saa. Avaldub, kui 90% insuliini tootvatest β-rakkudest on hävinenud. Seda kroonilist haigust ilmestab insuliini puudumine või selle vähesus.

Insuliin on meile elutähtis hormoon, mida toodetakse pankrease β rakkudes ja mis on vajalik toitainete omastamiseks. Selle hormooni puuduses tõuseb veresuhkur väga kõrgele ja inimene võib surra. Elutähtsaks ja ainukeseks raviks on insuliini manustamine (süstimise teel).

Enamik haigestunuid, ehk 85-90%, põeb 2. tüübi diabeeti

Teise tüübi diabeeti haigestuvad rohkem vanemad ja ülekaalulised inimesed.

2.tüüpi suhkrutõve põhjuseks arvatakse olevat geneetiliselt determineeritud insuliini sekretsiooni defekt ja häiritud insuliintundlikus. See tähendab, et äsja haigestunutel 2. tüübi suhkruhaigetel võib insuliini olla organismis normaalsel tasemel või isegi üle normi, kuid insuliini tundlikkus on langenud, ning selle tõttu veresuhkrud tõusevad. Haiguse progresseerudes insuliini hulk väheneb ning siis tuleb normoglükeemia saavutamiseks hakata süstima insuliini.

Tavaliselt alustatakse ravi insuliini tundlikkust tõstvate tablettidega, millele lisatakse aja möödudes insuliini sekretsiooni parandavaid tablette Mõnikord, kui haigus avastatakse hiljem, alustatakse ravi insuliiniga

2 tüübi diabeedi tekkes on keskkonna teguritel suur roll: vähene füüsiline koormus, ebatervislik toit, rasvumine. 2.tüüpi suhkruhaigust saab ennetada või aastateks edasi lükata, selleks on vaja muuta toitumisharjumusi ja elustiili.

Osadel inimestel on suurem oht haigestuda diabeeti ja need inimesed peaksid aeg-ajalt kontrollima oma veresuhkruid.

Enim ohustatud on:

  • ülekaalulised ehk inimesed, kelle kehamassiindeks on üle 35;
  • inimesed, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti;
  • gestatsioonidiabeeti (rasedusaegset suhkruhaigust) põdenud inimesed;
  • inimesed, kellel on varem diagnoositud glükoosi ainevahetuse häire ehk kellel on olnud tühja kõhu veresuhkrud normist kõrgemal või siis söögijärgsed suhkrud tõusnud;
  • ohustatud on düslipideemiat põdevad inimesed ehk inimesed, kelle triglütseriidide tase veres on üle 2,8 ja HDL(hea kolesterool) alla 0,9.

Millal on põhjust muretseda?

2 tüüpi suhkruhaigus on salakaval haigus ja haiguse avastamise hetkeks on suhkruhaigus tihti juba organismi kahjustanud. Haigus algab aeglaselt ja võib avalduda väga erineval moel nagu näiteks pidev janu, sage urineerimine (eriti öösel), kaalulangus, väsimus ja unisus. Võib esineda suukuivust, maitse muutuseid, nahasügelust, sagedaseid mädapõletikke, tupe ja jalgade seenhaigust. Sageli annab suhkruhaigus tunda jalgade valu või tuimuse näol.

Veresuhkruid tuleb kontrollida!

Mõõdetud veresuhkur ei ole jääv-väärtus. Veresuhkrud muutuvad päeva jooksul, ka tervetel, see on otsese seoses toidu ja füüsilise koormusega. Diabeedi korral võivad veresuhkrud päeva jooksul tõusta väga kõrgele. Kroonilise ainevahetushaigusena võib diabeet aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Kahjustusi ei teki kõigil diabeetikutel ja neid saab ära hoida.

Tänapäeva ravivõimaluste ja teadmiste juures soovitatakse tüsistuste ennetamiseks veresuhkrud võimalikult normi lähedased hoida.

See tähendab, et hommikune tühja kõhu veresuhkur peaks olema 4-6,5 mmol/l ning peale igat sööki peaks veresuhkur olema 7,5-8,8 mmol/l ja enne uinumist 6,5-8 mmol/l.

Ilma veresuhkruid mõõtmata, suhkruhaigust kontrolli all hoida ei saa!

Selleks, et saavutada soovitud tulemused tuleb veresuhkruid kontrollida mitte ainult tühja kõhuga, vaid ka päeva jooksul. Tablettravil olevad inimesed peaksid vähemalt kord nädalas (parem, kui kaks) tegema päeva proofili ehk kontrollima veresuhkruid järgneva skeemi järgi: hommikul, tühja kõhuga, siis 2 tundi peale hommikusööki, seejärel enne lõunat ja 2 tundi peale lõunasööki. Enne õhtusõõki ja 2 tundi hiljem ning viimane enne uinumist.

Insuliinravil olevad inimesed peaksid sedalaadi päeva proofili tegema 2-3 korda nädalas.

Juhul, kui veresuhkrud pole nõutud tasemel, tuleb pöörduda arsti või diabeediõe vastuvõtule.

Miks veresuhkrutele üldse nii palju tähelepanu pööratakse?

Normist kõrgem veresuhkrutase kahjustab silmapõhjasid, neerusid, südant, veresooni jalgades ja ajus ning närve jalgadel, samuti soodustab halvasti paranevate haavandite teket. Diabeetikutel, eriti 2 tüübi diabeetikutel, tekib ateroskleroos kiiremini kui teistel inimestel. Sellest ka suurem oht gangreenidele, südame isheemiatõvele ja ajuinsultile.

 

Tiina Mitt

Mis on suhkruhaigus?

Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi. Suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ning see on vajalik toitainete omastamiseks.

Diabeedi puhul eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Esimest tüüpi (insuliinsõltuv) suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi (insuliinsõltumatu) diabeet on põhiliselt vanemaealiste haigus.

Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning just selleks on oluline ka oma veresuhkrutaset pievalt kontrollida. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l.

Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu muutused ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi.

 

Liikmetele